Meie taimed on peale istutamist hoo sisse saanud ja sirguvad silmnähtavalt kiiresti.
Selle nädala küsimus on järgmine:
Tihti aetakse sidrunmelissi segamini ühe teise maitse-
ja ravimtaimega, sest nad näevad väga sarnased välja ning lõhnavad ühtemoodi.
Missugune maitse- ja ravimtaim on välimuselt väga sarnane sidrunmelissile? Mille poolest nad erinevad on?
Õige vastus: see taim on harilik naistenõges.
Väga tihti aetakse
sidrunmelissi ja harilikku naistenõgest omavahel segamini. Tihti
nimetatakse hariliku naistenõgese taime sidrunmelissiks. Põhjus on
selles, et nad on välimuselt sarnased ja sidrunmelissi tuntakse rohkem.
Harilik naistenõges on meile võõram taim. Kui me neid taimi lihtsalt
vaatame, on nad ühesugused, samuti lõhnavad mõlemad sidruni järele.
Aga mis neis erinevat on?
Sidrunmelissi
lehed on läikivrohelised ja karekarvased, naistenõgese lehed aga
hallikasrohelised ja pehmekarvased. Sidrunmelissi õied on valged ja
paiknevad 2-3 kaupa lehtede kaenaldes. Naistenõgese õied on aga veidi
roosakad ja paiknevad õisikus, mis kasvab varre tippu.
2015-03-31
2015-03-29
Taimed said istutatud
Meie projektitaimed said reedel ümber istutatud. Nüüd jääb oodata suuremas potis kodunemist ja soovime oma hoolealustele kiiret kasvu.
Ühtlasi tegime tutvust ka Biolani mulla omadustega ja vaatasime pilte Biolani kontorihoonest.
2015-03-25
Reedel hakkame taimi istutama :)
Palun tee tutvust taimede istutamise köögipoolega.
2015-03-24
5. nädala küsimus
Suhkrulehe koristamisel ja kuivatamisel tuleks lehed varte küljest eemaldada. Miks ei soovitata lehti kuivatada koos vartega?
Vastuseid ootab taas klassivanem Eidi hiljemalt reedeks.
Õige vastus:
Õpetaja Anu aga ütles õigeks vastuseks: " Suhkrulehe varred sisaldavad palju bioaktiivseid aineid ja muudavad lehed kuivatamise käigus mõruks".
Vastuseid ootab taas klassivanem Eidi hiljemalt reedeks.
Õige vastus:
Õpetaja Anu aga ütles õigeks vastuseks: " Suhkrulehe varred sisaldavad palju bioaktiivseid aineid ja muudavad lehed kuivatamise käigus mõruks".
2015-03-16
4. nädala küsimus
Klassivanem Eidi on hea seisnud selle eest, et meie vastused Räpinasse jõuaksid.
Selle nädala küsimus on järgmine:
Tänaseks oleme juba kindlasti teada saanud, et sidrunmeliss lõhnab sidruni järele. Millised taimed meie aias veel on sidrunilõhnaga?
3. nädala õiget vastust näeme alljärgnevast videost: lehetäide looduslik vaenlane on LEPATRIINU.
Selle nädala küsimus on järgmine:
Tänaseks oleme juba kindlasti teada saanud, et sidrunmeliss lõhnab sidruni järele. Millised taimed meie aias veel on sidrunilõhnaga?
3. nädala õiget vastust näeme alljärgnevast videost: lehetäide looduslik vaenlane on LEPATRIINU.
2015-03-15
Põnevat lugemist meie klassi õpilaste sulest
2015-03-10
3. nädala küsimus
Pärast taimede kättesaamist on osadelt taimedelt leitud ühte rohelist
kahjustajat, kelleks on lehetäi. Eelmisel nädalal andis õpetaja Tairi
nõu, kuidas sellises olukorras toime tulla ja mida ette võtta. Samuti
selgitas ta, et kasvuhoonetes kasutatakse lehetäide tõrjeks teist
putukat, kelle nimeks on afiidius. Kes on aga Eestis lehetäide looduslik vaenlane ja mida ta lehetäiga teeb?
Vastuse peab Eidi ära saatma 13. märtsiks.
Vastuse peab Eidi ära saatma 13. märtsiks.
2015-03-02
2. nädala küsimus
Looduses leidub taimi, mis sisaldavad ohtralt
mõrusid või kibedaid aineid, näiteks islandi käokõrv ehk põdrasammal
või raudrohi. Leidub ka neid taimi, mille maitse meenutab sidrunit, näiteks meie projektitaim sidrunmeliss või sidrunhein. Kuidas aga nimetatakse ainet, mis muudab
suhkrulehe magusaks?
Vastus: Suhkrulehe ehk steevia muudab magusaks aine nimega steviosiid.
Eidi ootab vastust hiljemalt neljapäevaks. Head nuputamist!
Vastus: Suhkrulehe ehk steevia muudab magusaks aine nimega steviosiid.
Eidi ootab vastust hiljemalt neljapäevaks. Head nuputamist!
Tellimine:
Postitused (Atom)