Õpetaja lugemispäevik

 Suvelugemine 2014 

Helen Käit "Janne ja Joosep. Lohe needus I"
Illustratsioonid Merilyn Anvelt

Raamatu autor on uustulnuk kirjandusmaastikul. See on teme esimene raamat, millele peaks olema juba ka järg ilmunud, aga mina pole seda veel saanud lugeda. 
Raamatu peategelased on õde-venda, kes väga vastumeelselt peavad oma suvevaheaja vanaema juures maal veetma. Saatuslik pööre laste elus toimub siis, kui nad leiavad punaste sametkaantega raamatu, mis juhatab nad fantaasiamaailma. Algab seiklus, mille lõppu raamatu esimesest osast ei saagi teada, sest raamatule peaks tulema ka järg.
See on huvitav raamat, mille lugemine läheb imeruttu.

Georgia Byng "Molly Moon peatab maailma"

 See raamat on taaskohtumine Mollyga, kes on omandanud hüpnotiseerija võimed. 
Raamatu peategelane elab orbudekodus, mida kutsutakse Õnnemajaks. Kõik seiklused teeb Mollyga kaasa tema hea sõber Rocki ja koer Petula, kellega koos satutakse ka eluohtlikesse olukordadesse.
Sündmustiku käivitab Molly hea sõbratari lapstäht Davina Nutteli kadumine. Molly ja Rocki asuvad teda päästma. See on küll kaelamurdev ülesanne, sest kurikael-varas on samuti väga hea hüpnotisöör. Kuidas see suur seiklus lõpeb, saad juba ise lugeda. Igatahes mina ei saanud raamatut enne käest pandud, kui see oli läbi loetud.

 F. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud      "Kalevipoeg" 

Eeposed kirjutatakse tavaliselt värsivormis (luulevormis) ja seetõttu ei ole nende lugemine lihtne. Eno Raud on meie Kalevipojast rääkiva eeposest teinud  ümberjutustuse, mida on palju kergem lugeda. Samas on ka värss-teksti säilitatud. "Kalevipojas" on tarkuseteri, mida me ka oma igapäevaelus peaksime meeles pidama, nt ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkus tunnistada. 
See raamat on kohustuslik lugemisvara igale eestlasele. Raamatust leiab ka kaks Kristjan Raua väga kuulsat illustratsiooni eeposele "Kalevipoeg".

Edgar Valter "Noodaspea luiskelood"
Illustreerinud Jüri Mildeberg

Kui tavaliselt on Edgar Valter oma raamatud ise ka illustreerinud, siis see raamat on erinev - pildid on joonistanud Jüri Mildeberg ja ta on teinud seda väga hästi. Iga pilt on peensusteni viimistletud ja annab edasi loos räägitust.
Edgar Valter pajatab mõnusas stiilis lugusid kahest vennast, kes elavad Hiiumaal. Vennakesed Tõiv ja Taago on  kirjaniku suvekaaslased, kes oma luiskelugudega elu värvikamaks muudavad. 
Oli mõnus lugemine.

Ira Lember "Kaks õde"
Illustreerinud Milvi Torim

See on raamat  tüdrukutest. Raamatu nimilugu on klassikaline väga sarnaste õdede lugu, kus õed vahetavad osad ja satuvad seetõttu väga veidratesse olukordadesse.
Karakteriga tüdruku elu teeb keerukaks võõrasisaga harjumine. Õnneks on võõrasisa Guido väga kannatlik ja arusaaja ning pereprobleemid saavad lahenduse.
Veel kirjutab kirjanik ilusast tüdrukust, pikast tüdrukust, arast tüdrukust ja teistestki... Arvan, et neid lugusid lugedes samastab nii mõnigi tüdruk end raamatu mõne tegelasega. Nende lugude mõte on see, et me kõik oleme erilised ja omanäolised ja me peame selle üle uhked olema.

Ira Lember "Peaasi, et pahandusi ei tuleks"
Illustreerinud Silvi Väljal

Raamatu peategelase Mihkli olemise motoks on pahanduste vältimine -  nagu pealkirigi ütleb - , aga see ei tule alati välja. Uudishimulik ja hakkaja poiss leiab end alatasa olukordadest, mis kadestama ei pane. Näiteks selleks, et uuele klassiõele Avele muljet jätta, "laenab" Mihkel naabrite koera Darra, kes võtab valvuri ametit nii tõsiselt, et külla tulnud Ave enam uksest välja ei pääse ja peab koju minema hoopiski akna kaudu.  Armas lugu oli koolitädi Kõllist, kes Mihkli kirjandis vigu püüdis parandada, aga välja tuli nii nagu ikka, asi läks päris untsu. 
Kuigi Ira Lember on selle raamatu kirjutanud üle 30ne aasta tagasi, on need lood ka tänapäeval lugedes lustlikud ja kaasahaaravad.

Lembit Uustulnd "Ta ujub siiski..."
Kunstnik: Anne Pikkov

 Selle raamatu autor Lembit Uustulnd ei ole elukutseline kirjanik, vaid reisilaeva kapten. Ja nii nagu ta eessõnas ütleb, saigi see lugu kirja pandud selleks, et lapsed saaksid aimu meremehe elukutsest. 
Tänu laevakaptenist Papale saavad Mats ja Tõnn Viik kaasa teha laevareisi Riiast Stockholmi. Papa ehk vanaisa eesmärk on poistele tutvustada suurt reisilaeva ja seal töötavaid meremehi(naisi). Meile, kes me elame sisemaal ja merega väga vähe kokku puutume, on seda raamatut väga huvitav lugeda. Eriti hindan seda, et raamatu lõpus on meresõnastik, mis meie sõnavara tublisti rikastab. Järgmisel korral laevaga sõites on päris huvitav jälgida, kuidas ahvirusikate abil otsad pollaritele kinnitatakse või kas randumisel on kai ääres pakpoord või tüürpoord jne. 
Lugesin seda raamatut suure huviga ja soovitan soojalt kõigile juba sellepärastki, et järgmisel korral suure reisilaevaga sõites on su silmaring palju avaram ja sa märkad asju, mida siiani ei osanud tähele panna. 

Siiri Laidla "Käbiküla lood"

Raamatu peategelane Karmel satub Käbikülla elama vanemate lahutuse tõttu. Ja kui esialgu tundub uus elupaik ja kool täiesti vastuvõetamatud, siis ajapikku hakkab see koht Karmelile isegi meeldima, ja seda eelkõige tänu toredatele sõpradele. Sellesse loose on kirjanik põiminud pisut ka fantastikat (rääkiv kummut) ja kriminaalset (Mati ja ta poja pahad teod).
Igavust need lapsed ei tunne, sest salaseltsi Siilikas&Sõbrad tegevus pakub neile põnevaid ettevõtmisi, mis elu värvikaks muudavad.

Ketlin Priilinn "Ei iialgi ilma Murita"

Ketlin Priilinn on hea lugude jutustaja. Raamatut on raske enne läbilugemist käest panna, kuna sündmustik on haarav ja tahaks ju teada, kuidas lugu lõpeb.
Raamatu peategelased on õed Meribel ja Anette, kes vanemate õnnetu surma järel elavad lastekodus. Kõik oleks nagu hästi, aga igatsus oma kodu ja armastavate vanemate järele ei jäta tüdrukuid hetkekski maha. Ja saatus naeratabki neile: Andrus ja Helen on otsustanud tüdrukud lapsendada, mis tähendab õekestele väga suurt elumuutust. Kõik on suurepärane päevani, mil majja võetakse tüdrukute tungival palvel koer Muri. Vaatamata pingutustele ei sobi koer Heleni ellu ja nii ei jää pahandusedki tulemata. Koera tõttu pingestuvad õdede ja kasuvanemate suhted. Kas seda probleemi on veel võimalik lahendada või peavad Anette ja Meribel lastekodusse tagasi minema?  Teada saamaks loe ise raamat läbi ja loodan, et sullegi see raamat meeldis.

Aino Pervik "Ühes väikses veidras linnas"
Illustraator: Jüri Mildeberg" 

Linnas,  mille nimi on NummiPea, elavad veidrad inimesed: hr Lugemishull, prl RõõmuRaasuke, hr PoleHullu, prl NuuksuNunnu jpt. Nende veidrate inimeste lugusid lugedes tabasin end mõttelt, et kirjanik on tegelikult kujutanud neid inimesi, kellega me iga iga päev oma elus kokku puutume. Kõigil meil on tuttavaid, kes väga armastavad lugeda nagu hr Lugemishull, või kes sõbrustavad väga paljude inimestega nagu hr SünnipäevaSõber, mistõttu ta pidi iga päev mitmel sünnipäeval käima. Aga sünnipäevalapsele on kombeks ka kingitus teha. Kuidas see olukord lahendada - saad teada, kui loed seda raamatut.
Raamatu tegelasi iseloomustavad lisaks meisterlikule kirjeldusele ka kunstnik Jüri Mildebergi pildid, mis on sama kõnekad kui tekst.



 Suvelugemine 2013

Ilmar Tomusk "Mauno saladuslik kadumine"
Illustreerinud Urmas Nemvalts
Ühes väikeses maakohas elavad kaks 5. kl poissi Jaagup ja Andreas, kes on otsustanud oma küla raamatukogus kõik raamatud läbi lugeda. Selles külas aga elab ka veidrik Mauno, kes pole elus ühtki raamatut lugenud. Ja sellest kõik hädad peale algavad. Mauno nakatatakse e-viirusega, mistõttu ta muutub virtuaalseks. Viirused on aga teadupärast nakkavad ja virtuaalmaailma satuvad peale Mauno veel selle küla tähtsad inimesed. Kas poistel õnnestub sasipundar lahti harutada?  Ilmar Tomuskilt taas üks huvitav krimka.

Terrry Pratcett "Autojuhid"

Inglise kirjanik T. Pratcett on maailmakuulus ulmelugude kirjutaja. "Autojuhid" on 3-oalise sarja I raamat.
 Väike grupp noome elab põllul urus ning nende arv kahaneb kiiresti, sest röövloomad ja linnud peavad neid kergeks saagiks. Neil endal on aina raskem toitu leida, sest noori nende seas on üha vähem. Ainus noor noom Masklin otsustab viimases hädas viia kõik noomid ühele läheduses kohviku ees peatuvale veoautole ning alles siis vaadata, mis edasi saab. Auto viib nad suurde kaubamajja, kus nende suureks jahmatuseks elab arvukas noomide kogukond. Kaubamaja noomid ei usu, et väljas üldse midagi olemas on. Nad on ennast väga mõnusalt sisse seadnud ning mõned noomid on isegi lugema õppinud. Olukord muutub aga järsult, kui selgub, et kaubamaja kavatsetakse lammutada. See tähendab, et midagi tuleb ette võtta. Tegu on Pratchettile omase südamliku ja armsa raamatuga, mille lugejaskonda ei saa kuidagi ealiselt määratleda. (Õhtulehe raamatututvustus)
Taas väga mõnus lugemine. Loen kindlasti ka järgmised osad läbi.

Brian Selznick "Hugo Cabret´ leiutis"

Peategelene Hugo - orb, rongijaama kellade valvur ja olude sunnil varas - elab Pariisi raudteejaamas erakuna salakorteris. Hugo lugu on haarav, raamatus on imelised pehmepliiatsi joonistused, mis annavad sellele raamatule filmiliku ilme. Selle loo järgi ongi filmi teinud maailmakuulus režissöör M. Scorsese. See on minu viimase aja üks mõjusamaid lugemisi.

Ilkka Remes "Piraadid"

See on selline raamat, mille peab ühe hingetõmbega läbi lugema, kuna põnev sündmustik ei lase enne lahti, kui lahendus teada. 
14-aastane Aaro satub laevale, mille piraadid on otsustanud kaaperdada. Võitlus käib elu või surma peale, sest piraatidel pole midagi kaotada, küll aga võivad nad operatsiooni õnnestudes pururikkaks saada, kuna laeval on pururikkad ameerika reisijad. See raamat sobib neile, kes armastavad krimkasid lugeda. Pettuda ei tule!

Kate DiCamillo "Mustkunstniku elevant"
Illustreerinud Yoko Tanaka

Selle raamatu tegevus toimub väga ammu - 19.saj lõpul. Raamatu peategelane on 10-aastane orb Peter Augustus, keda kasvatab sõjas langenud isa võitluskaaslane Vilna Lutz. Poisi elu muutub päeval, mil ta kohtab mustkunstnikku, kes annab lootust, et õde Adele on elus ja selleks, et temaga kohtuda, tuleb Peteril järgneda elevandile. See tundub ilmvõimatu: kuidas on võimalik kohtuda elevandiga paigas, kus iial pole elevante olnud, või siiski...
See on lugu võimatu uskumisest ja erakordse tõeks saamisest. Väga hea raamat!

Cathy Cassidy "Pöörane"

Raamatu peategelane on 12-aastane Dizzy, kelle ema jättis päris väiksena isa kasvatada. Dizzy ema elas ja seikles koos hipidega, oma tütart õnnitles ta igal sünnipäeval kas postkaardiga või väikse kingitusega. Dizzy 12. sünnipäeval tuleb ta aga ise kohale ja keelitab oma tütart temaga kaasa tulema. Nüüd algab tüdruku elus periood, kus ta õpib lähemalt tundma oma ema ja tema sõpru, kellega koos elatakse seiklusrikast hipielu. Mulle tundub, et see raamat meeldib rohkem tüdrukutele.

Mika Keränen "Professor Must"

See on Supilinna-sarja 5. raamat. Salaseltsi Ramps kuuluvad nutikad lapsed Sadu, Reilika, Mari (koos koer Matiga), Olav ja Anton satuvad seekord limonaadivaraste jälile, kelle pahateod tänu laste nutikusele taas avalikuks tulevad. See on huvitav ja põnev lugemine.

 Rachel Renee Russell "Luuseri päevik"

See on puhtal kujul tüdrukute raamat, mis räägib tüdrukute suhete keerulisest maailmast
Raamatu peategelane on väga sümpaatne Nikki, kes ise arvab, et on luuser. Õnneks ei arva tema sõbrad ega vanemad nii. Kurjust ja alatust kehastab selles raamatus MacKenzie, kes peab end maailma nabaks, ja kes teeb kõik selleks, et võita Brandoni poolehoid.
Raamat on kirjutatud päeviku vormis, lugemine läheb väga ruttu.

Sempe *Goscinny "Väike Nicolas"

Väikese Nicolas´ lood on kirjutatud väga ammu, kuid aeg ei ole nende lugude populaarsust kahandanud. Igas peatükis on iseloomustatud Nicolas´i sõpru, kes igaüks oleks nagu väikses "kiiksuga", aga see just raamatu lugemise põnevaks teebki. Agnan on klassi priimus, kes kannab prille, ja kellele sellepärast ei saa kere peale anda! Geoffroy papa on rikkur, kes osatab oma pojale kõik ihaldatu. Alceste aga on kogu aeg näljas ja peab seetõttu pidevalt sööma, valimata aega ja kohta. Peategelaste hulgas on veel Rufus ja Eudes, kes sageli tüli üles võtavad ja nii mõnigi kord lõpevad mängud kaklusega, mis palju pahandust tekitavad.

Lena Lilleste "Sünged saladused"

Selles krimkas tuleb Tommyl ja Kribul taas lahenada üliohtlik lugu, mis on seotud raha väljapressimise ja petmisega. Loo teeb omapäraseks tõik, et kurikaelaks osutub poistele (ja Tommy emale) väga sümpaatne inimene, kelleks osutub....  Aga loe ise, nii on põnevam...


Lemony Snicket "Hirmuhaigla"  - 8. raamat
                               "Karnivooride karneval" - 9. raamat

Baudelaire´i laste hirmuäratavad seiklused jätkuvad. Peale vanemate surma orvuks jäänud laste varandust ihkab oma valdusesse saada krahv Olaf, kes ei kohku selle nimel ühegi paha- ega kuriteo ees. Õnneks on lapsed väga taibukad ja julged ning siiani on neil õnnestunud mitmeid kordi surmasuust pääseda. 8. ja 9. raamatus annab autor meile väikese lootuse, et ehk on üks vanem siiski elus. Lapsed loodavad seda väga ja tegutsevadki nüüd selle nimel, et tõde päevavalgele tuleks.
Väga põnev lugemine ja jääb üle vaid uusi osasid oodata!

              Ira Lember "Tüdruk, kes armastas teatrit"

Loo peategelane on 13-aastane Kelli, kes nagu raamatu pealkirigi ütleb, armastab üle kõige teatrit. Kord õhtul üksi teatrist koju tulles kohtub ta pargis poisiga, kes päästab ta kotiröövli käest. See kohtumine muudab Kelli elu põhjalikult. Tema ellu tuleb sõber, kellega koos lahendatakse üks päris kriminaalne lugu, mis oleks võinud ka kurva lõpuga olla.



      
                                               
                                          Jo Nesbo "Doktor Proktori puuksupulber"
Pealkiri tõesti ei valeta, selle raamatu sündmustiku käivitab puuksupulber, mille on leiutanud andekas dr Proktor. Loo peategelane Bulle on vaatamata oma eriskummalisele välimusele väga asjalik ja tarmukas väikemees, kes väga hästi trompetit mängida oskab. Tema heaks sõbraks uues koolis saab Lise, ja muidugi dr Prokter, kellega koos kurikaeltest vendade Trulsi ja Trymi ning nende isa pahategude tõttu väga täbarasse olukorda satutakse.
See raamat on kindlalt minu sellel suvel loetud lemmikraamatute esikolmikus.




 
Kätlnin Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast"
Selle raamatu juures köidavad kõigepealt pilku imeilusad illustratsioonid, mille autoriks on Marge Nelk. Keegi Eikellegitütar on plikatirts, kes pole kunagi oma isa näinud. Isa igatsus on aga väga suur. Esialgu ehitab ta maja, kus tubade seintel on ka isa pildid. Ühel päeval aga otsustab ta päriselt isa otsima minna. Teekond on väga keeruline ja seiklusrikas.... kas tüdrukuke leiab isa? Seda saad juba ise raamatut lugedes teada.
 Lena Lilleste "Süütamine koolis"
See on Tommy ja Kribu 8. krimka. Jääb vaid imestada, millised keerulised olukorrad poiste elus ette tulevad. Ka selles raamatus on pinget ja põnevust, aga õnneks lahenevad ka kõige keerukamad sündmuste sasipuntrad. 
Närvikõdi jätkub loo lõpuni, ja enne seda käest panna ei saa, kui raamat läbi loetud.





 Grigori Oster "Kahjulikud nõuanded"
Meile juba tuttav õuduslugude ("Õuduste kool") autor annab selles raamatus nõu sõnakuulmatutele lastele. Sõnakuulelikele on selle raamatu lugemine keelatud!
Tuttavate poole minnes
tere ära ütle sa!
Sõnu "palun" ega "tänan"
öelda ära mõtle ka!  Jne...jne...


 Lea Arme "Varjupaiganaga"
Ruut, 8-aastane väikemees, satub ema surma järel lastekodusse. Äkki on ta endale saanud pere, kus on 8 õde-venda ja ema Anu, kes selle suure pere ohjamisega päris palju vaeva näeb. Igav ei ole seal peres kunagi. 
See südamlik lugu jääb nagu pooleli, sest tänu vanaemale kohtub Ruut oma isaga ja võib arvata, et poisi tulevik on kindlasti ka isaga seotud.

 Ketlin Priilinn "Evelini lood"
 Evelin on 10-aastane suurpere tüdruk, kelle pere on sunnitud vähese sissetuleku tõttu elukohta muutma. Sellega kaasneb ka kooli vahetus, mis pere kooliskäivatele lastele on päris keeruline. Raskustest aitavad üle saada uued sõbrad ja üksmeelne pere.



Lena Lilleste "Ohtlikud miljonid"
Raamatu peategelased on Tommy ja Kribu, kes alalõpmata satuvad ohtlikesse seiklustesse. Selles raamatus aitavad nad hooldekodus elavat Valterit, kella raha himustavad sugulased. Päästeoperatsiooni teeb keeruliseks see, et kurjategijad ei kohku millegi ees - nad on valmis ka tapma.
Tommy ja Kribu elu teevad keeruliseks ka suhted tüdrukute ja kodustega.
See on põnev ja huvitav lugemine nii poistele kui tüdrukutele.






 Lena Lilleste " Narkodiilerite küüsis"

 See on selle sarja 7. raamat.
Kribu vanaisa otsustab sõbrad koolivaheajaks Tenerifele puhkama viia. Enne seda aga on juhtunud kahetsusväärne lugu  Kribu nõu Bendikiga, kes oma klassiõega oli narkootikume tarbinud ja nüüd väga raskes seisus haiglas viibib. See lugu mõjub poistele väga rusuvalt ja õnnetuseks satuvad nad oma reisil ka narkodiilerite küüsi. Poiste seiklustega vaheldumisi kirjeldatakse narkodiileri lugu, kust saame teada, mis põhjusel narkootikumidega äritsetakse. Kurjategija avastamine ei ole kerge, ja jällegi - poistel tuleb ka surmaga silmitsi seista.
Põnev lugemine nagu ikka :))

 Suvelugemine 2012





 

Aapeli "Vinski lood"
See raamat räägib punapäisest tedretähtedega poisist Vinskist, kes tänu apteekrilt saadud imepulbrile saab end nähtamatuks muuta. Vinski seiklusi nähtamatuna on päris lõbus lugeda.
Selles raamatus ilmub esmakordselt eesti keeles ka Vinski-lugude II osa: "Vinski ja Vinsentti".
Kui I osa lõpus sai imepulber otsa, siis ega seiklused sellega otsa lõpe. Nüüd seikleb koos Vinskiga kõnelev harakas Vinsentti.





 Ketlin Priilinn   "Lugusid koertest"
 Raamatu autor on suur koerasõber. Tema erilised lemmikud on šoti terjerid. Ketlinil on olnud erineva saatusega koerad, kes alati pole silma paistnud kuulekuse ja sõbralikkusega. Vaatamata sellele on Ketlin neid armastanud ja nende eest hoolitsenud nii nagu üks tõeline koerafriik seda ikka teeb. Väga tore lugemine.
 




"Tsatsiki ja armastus" 
Autor: Moni Nilsson-Brännströ
 Tsatsiki on lõpetanud 3. klassi (nagu meiegi) ja veedab oma suvevaheaja Kreekas isa juures, kes püüab tindikalu. Nii nagu elus ikka käivad rõõm ja kurbus käsikäes, on ka Tsatsiki elus need mõlemad pooled olemas. Suvevaheaja muudab rõõmsaks pisut kummalise käitumisega nõbu Elena,samas aga peab Tsatsiki igavesti hüvasti jätma oma vanaisaga. Kodus Rootsimaal saavad Tsatsikist ja Per Hammarist verevennad, perre sünnib väike õeke, klassiõde Sara märkab taas Tsatsikit ja juhtub veel palju-palju muudki põnevat.
 


"Tsatsiki ise"
 Autor: Moni Nilsson-Brännström
Sisu tutvustus
Tsatsiki läheb kolmandasse klassi ja tal on nüüd peale mampsi ka paps, isegi kaks papsi: kodus Göran ja Kreekamaal tindikalamees isa. Koolis võidavad Tsatsiki ja Per Hammar oma rokkbändiga populaarsust. Nii Maria Grynwall kui ka Sara tahavad temaga käima hakata ja Tsatsiki ei tea, kumba tüdrukut valida.
"Mereröövlimäng"
 Autor: Sass Enno 
Illustratsioonid: Pent Talvet
 See on armas lugu kahe lapse sõprusest. Sten-Erik ja Maria saavad kokku Stennu (nii teda kutsutakse) uues kodumajas, mis kunagi on kuulunud poisi vanaisale. Tänu laste pealehakkamisele ja uudishimule laheneb ka Maria ja Papa (Maria vanaisa) korterimure. See raamat räägib väga lihtsatest asjadest, millele me sageli igapäevaelus tähelepanu ei pööra, aga mis on tegelikult väga olulised: sõprusest, lähedaste kuulamisest, armastusest nõrgemate vastu.  





"Roostevaba mõõk. Sõjakirves on välja kaevatud"
 Autor: Eno Raud
 Illustratsioonid: Edgar Valter (1989.a trükk)
See raamat on sobilik lugemiseks POISTELE, kes armastavad lugusid indiaanlastest, ja kes oma elu põnevamaks muutmiseks mõtlevad ise välja seiklusmänge. Raamatu tegevus toimub rohkem kui 70a tagasi, seetõttu võiks vanaema-vanaisa käest pisut selgitusi küsida, et mida tähendas suvel talus sulaseks olemine, või piima meiereisse viimine, või hobuse sidumine lasipuu külge jm. Mulle meeldis peategelaste käitumises kõige enam see, et kuigi Rolts ja Jaan olid sõjamänge mängides vihavaenlased, ei olnud nad kunagi üksteise suhtes alatud. Nad oskasid olla tõelised aumehed.
II osas said neist suured sõbrad. Poisid mitte ainult ei sõdinud, vaid andsid välja ka ajakirja Roostevaba Mõõk, mida on lausa lust lugeda.

 
 "Roomajate ruum"
 Autor: Lemony Snicket
 Illustratsioonid: Brett Helquist
 Sari õnnetuid lugusid
See raamat sobib neile, kellele meeldivad pisut õudsed lood. Peategelased Klaus, Violet ja Sunny on hirmsa õnnetuse tagajärjel kaotanud oma vanemad. Laste verivaenlaseks saab krahv Olaf, kes ihaldab pere varandust vahendeid valimata. Kuigi lapsi ähvardab pidev oht, ei kaota nad pead ja raskustega maadeldes õnnestub neil krahvi valelikkus paljastada. Kuid oh õnnetust!-krahv pääseb pakku. Võib juba ette arvata, et selle sarja 3. raamatus laste elu kergemaks ei lähe.
III klassi soovituslik kirjandus 2011/12.õa


Muinasjutt printsist, kes kaotas näo
Autor: Mihkel Ulman
Illustratsioonid: Jüri Mildeberg (Valitud 2011. a 25 kauneima raamatu hulka)
Ühes tillukeses kuningriigis, mis oli ometi nii suur, et mahutada seitsme torni ja seitsme tuulelipuga lossi, tumedaid laasi ja nõelteravaid mägesid, läbipaistvaid järvi ja põllumaid ning pilvi ja aastaaegu, elasid kord kuningas ja kuninganna. Kaua ei olnud neil järeltulijat, aga kui see kord tuli, siis oli kõigil rõõm seda suurem. Sündis poisslaps, kellele pandi nimeks Belart.
Kord pillas kuninganna maha väikese kuldpeegli. See kukkus otse vaibal ukerdava Belarti ette. Laps tõstis peegli näo ette, uuris oma peegelpilti ja puhkes õnnelikuna naerma. Kui peeglit taheti ära võtta, pistis põngerjas-kõrgeausus karjuma, tõmbudes lausa näost siniseks, ja nõnda jäetigi see tema kätte ning Belart unustas jonni sedamaid…



Jules Verne "80 päevaga ümber maailma"
Illustrarsioonid: A. de Neuville ja L. Benett
Ajal, mil maailm veel ei tundnud lennukeid ja ülikiiret reisimist, veab inglise džentelmen Phileas Fogg 20 000 naelsterlingi peale kihla, et ta sõidab ümber maailma vaid 80 päevaga. Teel kohtab ta kaunist india printsessi, keda aetakse eksikombel segamini kurikuulsa kurjategijaga ning teda jahib detektiiv, kellel on taskus käsk tema vahistamiseks.
Sündmustik on põnev ja kaasakiskuv, raamatut ei saa enne käest panna, kui on läbi loetud.



August Jakobson "Ööbik ja vaskuss"
Illustreerinud Raivo Järvi
Sellest raamatu peategelaseks on ainult loomad, st et tegu on LOOMAMUINASJUTTUDEGA.
Saame lugeda, kuidas reinuvader endale nime sai, või kuidas vares naise võttis. Hundist ja karust on mitu lugu, ka koduloomadest nagu hobused, koerad ja kassid saab lugeda. See on mõnus muinasjutuvalimik ja ei pea lugema algusest lõpuni, vaid saab valida oma soovi järgi meeldivate tegelaste ja paraja pikkusega loo.



Tobuke Ivan (Vene kunstmuinasjutte)


Kujundus ja pildid Joonas Sildre
Kunstmuinasjutt tähendab seda, et loo autor on teada. Selle raamatu pajatused on kirjutanud sellised tuntud vene kirjanikud nagu Maksim Gorki ("Tobuke Ivan"), Lev Tolstoi ("Nastik", "Kolm Karu")jpt.
Lood on õpetlikud ja kasulik on kõrva taha panna, et ahnus, rumalus ja laiskus ei tee kedagi õnnelikuks.

Kunksmoor                  
Autor: Aino Pervik
Illustratsioonid: Edgar Valter
Lugu naljakast ja targast nõiakesest, kes on heasüdamlik, abivalmis ja töökas. Tänu tema oskustele jääb ellu meremees, kelle abil Kunksmoor tutvub kapten Trummiga. Ja peab ütlema, et nad sobisid suurepäraselt.
Kõige liigutavam lugu oli lindude päästmisest. Õnneks selles muinasjutus lõppes kõk õnnelikult, aga tavaelus on õlised linnud määratud hukule.



Kollased koolilood                                                         
Autor: Hilli Rand
Kunstnik: Viive Noor
Väga kaunite piltidega raamat kahest väikesest tüdrukust Pritast ja Liisust ning nende sõpradest. Esimese kooliaasta muljeid oli tüdrukutel nii palju kogunud, et suve alguses otsustasid nad mõlemad raamatu kirjutada ja Prital oli juba pealkirigi valmis. Mis see oli? Kas mäletad?





Annie M. G. Schmidt
Viplala
Illustreerinud Jenny Dalenoord
Imearmas raamat väikesest mehikesest Viplalast, kes oskab tinistada, st võluda. Kuna tal kõik võlutrikid ei õnnestu, siis tuleb tal ette ka pahandusi. Nella Della, Johannese ja härra Blomi elu muutus küll palju värvikamaks sellest hetkest, kui Viplala nende pere liikmeks sai. Väga mõnus lugemine nii suurtele kui väikestele, nii poistele kui tüdrukutele.

Tark mees taskus
Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses
Sellesse raamatusse on kogutud muinasjutud, mille on üles kirjutanud sellised eesti kirjanikud nagu Fr. R. Kreutzwald, J. Kõrv, J. Kunder, M. J. Eisen, E. Särgava, J. Parijõgi ja A. Jakobson. Paljud muinasjutud on ilmunud ka eraldi raamatuna, nt "Kullaketrajad", "Suur Peeter ja väike Peeter" jt.
Seda raamatut ei pea järjest lugema, sest iga muinasjutt on ju omaette lugu, mis ei ole teistega seotud.
Muinasjutud on võrratud! Soovitan soojalt :))




                               Jaan Rannap "Põder, kes käis varvastel"
    Kunstnik Mari Kaarma
    See raamat koosneb väikestest looduspiltidest ja sobib lugemiseks neile, kes tahavad paremini loodust tundma õppida. Vaatamata sellele, et lood on küll lühikesed, saab siiski palju põnevat teada imetajate-kalade-lindude elust-olust erinevatel aastaaegadel.






    Ilmar Tomusk "Tere, Volli"
    Pildid joonistanud Kirke Kangro
    Raamat räägib teadmishimulisest poisist Vollist, kes tahab teada, mis asjade sees on. Pole siis ime, et videomakk või triikraud pärast Volli "uurimisretke" enam ei tööta. Volli emal-isal on mõnikord päris raske enesevalitsemist säilitada, aga nad saavad sellega suurepäraselt hakkama.
    "Tere, Volli" on I. Tomuski esimene lasteraamat.


    Roald Dahl "Vapustav härra Rebane"
    Kunstnik Quentin Blake
    Jälle üks omapärane raamat meile juba hästi tuntud norra rahvusest inglise kirjanikult, kes elas aastail 1916 - 1990.
    Selleski jutustuses on halvad tegelased väga vastikud ja inetud (need on talunikud Uimerdis, Koperdis ja Uba) ning head tegelased on seekord metsloomad eesotsas härra Rebasega. Kuidas hea halva võidab, saad teada siis, kui loed selle seiklusliku jutukese läbi. Lugu on hästi lõbus ja raamatut ei taha enne käest panna, kui see on läbi loetud. Soovitan soojalt!





    Riina Kasser "Kummaline kuu"
    Kunstnik Ave Teeääre
    See raamat on kirjutatud-joonistatud neile, kes armastavad muinasjutumaailma ja mõnikord näevadki oma ümber salapärast teist maailma, nagu juhtus väikese Alissiaga.
    Koos Alissiaga õpid sa nägema asju, mida võib-olla argielus ei märkagi.




    Paul Maar "Nädal täis laupäevi" 
    Pildid joonistanud Paul Maar
    Paul Maar on saksa kirjanik ja kunstnik, kes on omal maal väga kuulus.
    Kõigepealt tahaks tutvustada selle raamatu omapäraseid tegelasi: peategelased härra Taskuõlu ja Laupa on küll erinevad nii välimuselt kui olemuselt, kuid vaatamata kõikvõimalikele äpardustele saavad neist lõpuks väga head sõbrad. Proua Punakapsas (mõnikord Sinikapsas või Rohekapsas) üürib oma majas korterit ja peab tunnistama, et ega tal Laupa ja hr Taskuõllega kerge ei ole...




    Ilmar Tomusk "Inglid kuuendas B-s"
    Kunstnik Hillar Mets
    Selles raamatus saame tuttavaks ühe klassi lastega, kes raamatu alguses alustavad kooliteed, raamatu lõpus on aga jõudnud 8. klassi. Tore lugu on Jürgenist, kellele õppimine valmistas alguses raskusi, hiljam võitis ta aga kirjandusvõistlusel auhinna. Oliver oli hädas oma kehakaaluga, kuid tugev tahtejõud tegi temast parima sportlase. II klassis hakati Eriku eestvedamisel pillimänguga tegelema, bändi nimi - Super Sead - on väga naljakas. Olulised tegelased raamatus on ka porikärbes, hamster, valge tuvi, kes on peategelastele suurteks abilisteks. Kuidas see võimalikuks sai, saad teada siis, kui ise raamatu läbi loed.





    Roald Dahl "Tohlamid"
    Illustreerinud Quentin Blake

    See raamat kuulub nn musta huumori valdkonda. Ebameeldiva välimusega peategelased härra ja proua Tohlamid on ka räpase mõttemaailmaga. See õudusjuttu meenutav lugu õpetab, et iga pahategu saab karistuse.




    Roald Dahl "Nokk Plikk"
    Illustreerinud Quentin Blake

    See on lugu härra Hüplikust, kes on väga tagasihoidlik, aga õnneks nutikas. Tänu oma nupukusele õnnestub tal võita allkorrusel elava proua Hõbekese süda ja lugu lõpeb nagu muinasjutt: kui nad veel surnud ei ole, elavad nad õnnelikult koos tänapäevani. 









    Meelike Saarna "Kuldsed põrnikad. Piia ja Miia suvi"
    Kunstnik Anu Kalm
    Seda raamatut võiks vanemad või vanavanemad lastele õhtuti unejutuks lugeda. Kahe õekese - Miia ja Piia - suvevaheaeg maavanaema juures on unistuste suvi, kus laste seltsiliseks on kolm koera, kassid, koduloomad ja põnevad naabritädid, - onud.
    Mida kõike tüdrukutirtsud suvel teha said: hommikul kaua magada, päev läbi kiikuda, maasikal käia, naabrilastega mängida, hapuoblikaid korjata, onu Jaagupi hobusega sõita, munapotsu lüüa, lakas magada ...ja palju-palju muudki.
    Sooviks kõigile lastele sellist suve.



    Jaan Rannap "Maja metsa ääres"
    Illustreerinud Edgar Valter
    Kirjanik Jaan Rannap on õppinud matemaatika õpetajaks, aga kirjutamine tuleb tal ka väga hästi välja, eriti meeldib talle loodusest kirjutada. "Maja metsa ääres" jutustab väikesest loodushuvilisest tüdrukust Maarist, kes suve vanavanemate juures veedab. Koos vanaisaga õpib Maari mesilastele haavapakust taru valmistama, looduses ilmakaari määrama. Vanaisa räägib lapselapsele huvitavaid lugusid mesilaste elust, aias elavatest kakkudest, ilmakaartest ja paljust muustki. See on huvitav ja kasulik raamat.




    Raamatu autor on Lehte Hainsalu, kunstnik Olivia Osik.
    Raamatu kaanepildilt võib näha, et jutt räägib väikeset valgest koerast, kelle nimi oli Skip. Kutsu on ammu elavate hulgast lahkunud, aga pereliikmed räägivad temast ikka veel, kuna ta oli kõigi suur lemmik. Raamatu peategelane Tambet olles mamma-papa juures külas, saab palju põnevat Skipi kohta teada. 
    Sellest raamatus on kirjanik kasutanud huvitavaid sõnu ja väljendeid, näiteks:
    hatune niidiots - karvane, narmendav niidiots,Tambet asib - Tambet krahmab, rabab
    majordoomuse roll - Skip oli peres nagu majaülem
                                 kuulas pilgu aega - kuulas lühikest aega
    Soovitan seda raamatut lugeda neil, kellele meeldivad koerad.


    Raamatu autor on Riina Kasser, pildid joonistas Ave Teeääre.

    Selle raamatu peategelane on väike Artur, kes elab hoopis teistsugust elu, kui temaealised lapsed tavaliselt: Arturi isa on väga sageli kodust ära, ema on aga surnud. Ühel päeval eksib Arturi ukse taha kassike, nüüd läheb poisi elu lõbusamaks. Köötsu - sellise nime saab rändkass -aitab Arturil üle saada kurbusest ja üksindusest. Koos jagatakse teistele külaelanikele seebimullist tekkinud õnnekuule, ja mida rohkem inimesi neid saab, seda õnnelikumana Artur end tunneb...