Nägemiseni - kohtumiseni!

Kui poleks nukraid lahkumisi,
siis poleks ühtki rõõmsat kohtumist...
Tänan meie klassi peresid ja õpilasi kuue sisuka koosveedetud aasta eest!
Oleme kõik koos olnud suurepärane tiim. Aitäh ja edu edaspidiseks!

Vahvaid meenutusi

sügis 2009

Meie klassil on olnud kaks ajaveebi. Surfasin neis täna ja meenutasin koosoldud aegu. Oh kui palju põnevat on selle aja jooksul toimunud:)) Alljärgnevalt mõned vahvad pildid päris algusest.

Aabitsapidu, jaan 2010

märts 2010

Kaart isale 2010

Klassiekskursioon Helsingisse ja Heurekasse

Nägime-kuulsime-kogesime palju huvitavat

Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu "Kolme koduvärviga"

Õppekäik Peipsi järve äärde

Õppekäik Peipsi järve äärde on PhotoPeach

Palju õnne, Anett!

Õnnesoovid Anetile, kelle kevadfoto "Vihmane päev" võitis kooli fotokonkursil "Ärkamine" 1.-6. kl arvestuses. I koha:))

Soovime sulle ikka head silma ja häid pilte.

Kaunist EMADEPÄEVA kõikidesse kodudesse!

Aneti kevadpildid

Anett on meid taas üllatanud toredate looduspiltidega - inspiratsiooni on saadud looduse ärkamisest kevadel.

Lahe asi lahedatelt poistelt :)

Õpetaja Urmas Kuusiku ja Maarja Kase toetusel osalesid Madis ja Artur  HITSA korraldatud õpilaste digiloovtööde konkursil „Lahe asi“, kuhu laekus 122 tööd 320 õpilaselt. Finaali pääsesid 20 kooli ja ühe lasteaia tööd - nende hulgas ka meie poiste töö. Palju õnne teile ja jätkake samas vaimus! Kes palju teeb, see palju jõuab!

8. nädala küsimus

Suhkrulehe headest ja kasulikest omadustest saime teada eelmisel nädalal. Tema tervislikkusest teadsid indiaanlased juba ammu. Euroopas aga vaieldi suhkrulehe kasulikkuse ja tervislikkuse üle veel sellelgi sajandil. Pikkade vaidluste tulemusena kiideti suhkrulehe raviomadused heaks. Millal (millisel aastal) tunnustas Maailma Terviseorganisatsioon WHO paraguai suhkrulehe ravi- ja maitseomadusi? 

 Õige vastus on: 2006. aastal tunnustas WHO paraguai suhkrulehe maitse- ja raviomadusi.

Pranglimise aastaring taas läbi

Palju õnne meile kõigile! Sel õppeaastal saavutasime maakonnas 6. klasside arvestuses hinnatava II koha.
Aitäh kõigile, kes oma panuse selleks andsid :)

Kutsun osalema!!!

Projekti "1000 sõpra" meeskond esitab huvitava üleskutse:
 Et projekti veelgi huvitavamaks muuta, kuulutame välja konkursi maitsetaimede pottide, potiümbriste ja -aluste valmistamiseks. Parimatele, loomingulisematele, keskkonnasõbralikematele töödele ja aktiivsematele osalejatele annab aianduskool välja toredaid auhindu!
 

Meie taimed ootavad väetist :)

Kuidas väetada, saab vaadata alljärgnevast videost.

Palju õnne tublidele võrkpalluritele!

Täna toimusid PÜG-i võrkpallimeistrivõistlused. Võistlus oli pingeline, kuna tuli heidelda ka endist vanemate, st 7. klasside meeskondadega.
Meie klassi poisid said kuue meekonna hulgast auhinnalise III koha, parimaks mängijaks tunnistati Marko. Kiidan ka tüdrukuid, kes väga südilt oma klassi esindasid. Olete väga tublid :)

7. nädala küsimus

Millised erialaarstid võiksid soovitada suhkrulehe kasutamist ning millisel juhul ei saa suhkrulehte kasutada?

Räpina koolist tuli selline vastus:
 
"Kuna suhkruleht on igati kasulik ja meie organism on tervik, võiksid suhkrulehte soovitada kõik erialaarstid. Teisalt, kui inimesel tekib suhkrulehe tarbimisel allergia, siis allergoloog palub suhkrulehe tarvitamise lõpetada."

6. nädala küsimus

Meie taimed on peale istutamist hoo sisse saanud ja sirguvad silmnähtavalt kiiresti.
Selle nädala küsimus on järgmine:
Tihti aetakse sidrunmelissi segamini ühe teise maitse- ja ravimtaimega, sest nad näevad väga sarnased välja ning lõhnavad ühtemoodi. Missugune maitse- ja ravimtaim on välimuselt väga sarnane sidrunmelissile? Mille poolest nad erinevad on? 
 Õige vastus: see taim on harilik naistenõges.

Väga tihti aetakse sidrunmelissi ja harilikku naistenõgest omavahel segamini. Tihti nimetatakse hariliku naistenõgese taime sidrunmelissiks. Põhjus on selles, et nad on välimuselt sarnased ja sidrunmelissi tuntakse rohkem. Harilik naistenõges on meile võõram taim. Kui me neid taimi lihtsalt vaatame, on nad ühesugused, samuti lõhnavad mõlemad sidruni järele.

Aga mis neis erinevat on?
Sidrunmelissi lehed on läikivrohelised ja karekarvased, naistenõgese lehed aga hallikasrohelised ja pehmekarvased. Sidrunmelissi õied on valged ja paiknevad 2-3 kaupa lehtede kaenaldes. Naistenõgese õied on aga veidi roosakad ja paiknevad õisikus, mis kasvab varre tippu.

Nii lihtne see ongi

Taimed said istutatud

Meie projektitaimed said reedel ümber istutatud. Nüüd jääb oodata suuremas potis kodunemist ja soovime oma hoolealustele kiiret kasvu. Ühtlasi tegime tutvust ka Biolani mulla omadustega ja vaatasime pilte Biolani kontorihoonest.

Reedel hakkame taimi istutama :)

Palun tee tutvust taimede istutamise köögipoolega.

5. nädala küsimus

Suhkrulehe koristamisel ja kuivatamisel tuleks lehed varte küljest eemaldada. Miks ei soovitata lehti kuivatada koos vartega?

Vastuseid ootab taas klassivanem Eidi hiljemalt reedeks.

Õige vastus:
  Õpetaja Anu aga ütles õigeks vastuseks: " Suhkrulehe varred sisaldavad palju bioaktiivseid aineid ja muudavad lehed kuivatamise käigus mõruks".

4. nädala õige vastus

Sidrunilõhnalisi taimi on meie aedades hästi palju:

4. nädala küsimus

Klassivanem Eidi on hea seisnud selle eest, et meie vastused Räpinasse jõuaksid.
Selle nädala küsimus on järgmine:

Tänaseks oleme juba kindlasti teada saanud, et sidrunmeliss lõhnab sidruni järele. Millised taimed meie aias veel on sidrunilõhnaga?

  3. nädala õiget vastust näeme alljärgnevast videost: lehetäide looduslik vaenlane on LEPATRIINU.

Põnevat lugemist meie klassi õpilaste sulest

3. nädala küsimus

Pärast taimede kättesaamist on osadelt taimedelt leitud ühte rohelist kahjustajat, kelleks on lehetäi. Eelmisel nädalal andis õpetaja Tairi nõu, kuidas sellises olukorras toime tulla ja mida ette võtta. Samuti selgitas ta, et kasvuhoonetes kasutatakse lehetäide tõrjeks teist putukat, kelle nimeks on afiidius. Kes on aga Eestis lehetäide looduslik vaenlane ja mida ta lehetäiga teeb?

Vastuse peab Eidi ära saatma 13. märtsiks.

2. nädala küsimus

Looduses leidub taimi, mis sisaldavad ohtralt mõrusid või kibedaid aineid, näiteks islandi käokõrv ehk põdrasammal või raudrohi. Leidub ka neid taimi, mille maitse meenutab sidrunit, näiteks meie projektitaim sidrunmeliss või sidrunhein. Kuidas aga nimetatakse ainet, mis muudab suhkrulehe magusaks?

Vastus: Suhkrulehe ehk steevia muudab magusaks aine nimega steviosiid.


Eidi ootab vastust hiljemalt neljapäevaks. Head nuputamist!
  

1. nädala küsimus

Eelmisel nädalal jagasime teile, head sõbrad, kaks sidrunmelissi ja kaks paraguai suhkrulehe taime. Loodame, et olete jõudnud juba taimedega lähemalt tuttavaks saada.
Pealtnäha tunduvad sidrunmelissi ja paraguai suhkrulehe taimed meile tavalised. Neid võib leida erinevate maailmajagude looduslikelt aladelt. Sidrunmeliss on looduslikult kasvamas Euroopas ja Aasias, paraguai suhkruleht aga Põhja-Argentiinas, Mehhikos, Brasiilias, Andides. Kuid siiski on nad millegi poolest erilised!
Miks aianduskool valis sel aastal projektitaimedeks just sidrunmelissi ja paraguai suhkrulehe? 

Vastus: Räpina aianduskooli sõbrad tahavad oma sõpradele pakkuda väga maitsvat magusat teed, mida nendest taimedest valmistada saab :)

Vastus anna Eidi või minu kätte. Viimane vastamise kuupäev on 27. veebruar.
Head nuputamist!

Kuidas meie paraguai suhkrulehed endale praeguse kodu said...

Alljärgnevas videos näeme, kuidas toimub taimede potistamine. Kevad on tulemas ja Räpina kooli õpilaste nõuanded kuluvad marjaks ära. Kindlasti tahavad ka meie hoolealused sirgudes suuremat potti.

Mis põnevad taimed:))

Räpina aianduskool  tutvustab 1000 sõbrale taimi, millest saab imemaitsvat teed valmaistada.
Aitäh klassivanem Eidile ja tema abilistele, kes meie taimedel silma peal hoiavad.

Algas projekt "1000 sõpra"

Räpina Aianduskool saatis1000 sõbrale kaks suhkrulehe ja kaks sidrunmelissi taime potis.  
Eesmärk on paljundada taimi, muuta elu magusaks ning leida 1000 sõpra.
Räpina Aianduskool teeb katse kaasa. Jagab kogu perioodi vältel soovitusi-meeldetuletusi ja annab nõu tekkivate küsimuste korral.

Kõlas hästi!

2015.a on rahvusvaheline muusika-aasta, mille motoks on "Kõlab hästi!". Meie kooli iga-aastane muusikanädal on olnud alati oodatud sündmus, sest saame nautida head muusikat kohapeal. Sel aastal kuulsime-nägime kauget esinejat Kariibi mere äärest, Birgit Õigemeelt, Eva ja Villu Talsit ning meeleoluka kontserdi andis ka oma kooli puhkpilliorkester. Lisaks sai muusikanädala raames osaleda töötubades, kus tantsiti ja mängiti rütmipillidel. Väike fotomeenutus möödunud nädalast:

Algamas on muusikanädal :))

29. jaanuaril „Kariibi mere rütmid ja rõõmsad inimesed“ – James Werts ja Madis Kari (Eesti Kontserdi koolikontsertide sari). Pilet 1 euro.
Kell 10.55 4.-8. klassid
2. veebruaril Birgit Õigemeel. Pilet 2 eurot.
Kell 10.55 1.-6. klassid
3. veebruaril Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkestri kontsert „Tantsuga läbi sajandite“, dirigent Urmas Mägi.
Kell 12.00 5.-12. klassid
4. veebruaril töötoad 1.-6. klassidele
Kell 9.50 5.-6. klassidele: 1) rütmipillidel musitseerimine, juhendajateks muusikaklassi noormehed; 2) tants, juhendaja Annika Kallasmaa
6. veebruaril „Meie teekond muusikutena“ – Eeva ja Villu Talsi (Eesti Kontserdi koolikontsertide sari). Pilet 1 euro.
Kell 10.55 1.-6. klassid
Kõik töötoad ja puhkpilliorkestri kontsert toimuvad õpilastele tasuta. Töötubadesse ja kontsertidele vajalik eelregistreerimine. Info õpetajate toas ja infotahvlitel.
Kõlab hästi!

Meie poiste lamenukkfilm

Madis, Artur ja Marko tegid eelmisel aastal kaasa õp Marika juhitud eTwinning projektis, kus saavutati III koht. Auhinnaks oli võimalus osaleda Nukufilmi töötoas, kus lapsi juhendasid selle ala asjatundjad. 2,5 tunni jooksul valmis järgmine filmiklipp. Olgu veel öeldud, et selle 55 sekundi pikkuse filmi tegemiseks oli vaja teha 175 ülesvõtet.

Raamatukogu kutsub luuletama ja pildistama

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu alustab Põltsamaa linna teemaliste luuletuste ja fotode kogumise projektiga.

Projekt toimub 1. jaanuarist 22. detsembrini 2015 ning jaguneb järgmisteks etappideks:

• TALV PÕLTSAMAA LINNAS – 7. jaanuar - 21. märts
• KEVAD PÕLTSAMAA LINNAS – 21. märts - 21. juuni
• SUVI PÕLTSAMAA LINNAS – 21. juuni - 23. september
• SÜGIS PÕLTSAMAA LINNAS – 23. september – 22. detsember
  

Osalemistingimused:

• Saada foto/luuletus meiliaadressile raamat@jkrk.ee või lae üles raamatukogu Facebooki lehele või saada paberkandjal raamatukogu postiaadressile (Põltsamaa, Veski 3).
• Iga foto/luuletuse edastamisel tuleb märkida pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post).
• Autor vastutab autorluse, esitatud andmete kui ka pildil oleva modelli suhtes. Alaealise autori puhul kannab autoriõiguste vastutust tema vanem või hooldaja.
• Raamatukogul on õigus kasutada fotosid/luuletusi meediaväljaannetes, raamatukogu koduleheküljel, sotsiaalmeedias, üritustel, trükistes jm ilma autoritasu maksmata. Kasutamisel märgitakse ära autori nimi.
  

Alanud on projekti I etapp, seega ootab raamatukogu talveluuletusi ja -fotosid juba 21. märtsiks.