Nõuded vihikule

Vihik on õpilasele teadmiste andmise, kinnitamise ja nende kontrollimise igapäevaseks

töövahendiks. Vihikul peab olema esikaanel selge pealdis.

(Vihiku nimetus)

Põltsamaa ÜG

5. c klass

Maiu Usin

2013/14. õa    (kui on ruumi)

JOONELINE VIHIK

5. - 6. klass - 23 joonega äärejoontega vihikud või kaustikud.

Nõuded joonelisele vihikule:

· vihik on joonitud;

· uues vihikus alustatakse kirjutamist neljandalt joonelt;

· uuelt leheküljelt alustatakse tööd esimeses joonevahes;

· pealkirjadele tõmmatakse joonlaua abil alla joon;

· alapealkiri kirjutatakse vahetult pealkirjale järgnevale joonele;

· pealkirja ja töö vahele jäetakse 1 tühi joonerida;

· pealkirja ei jäeta üksi lehekülje lõppu;

· pealkirja lõppu punkti ei kirjutata;

· kuupäev kirjutatakse pealkirjaga samale joonele välimise äärejoone taha;

· iga uue töö kirjutamist alustatakse taandreaga;

· kahe töö vahele jäetakse 2 joonerida.

RUUDULINE VIHIK

Nõuded ruudulisele vihikule:

· vihik on joonitud;

· vihiku esimese lehe ülemisest äärest jäetakse vabaks 8 ruudurida (kirjutamist

alustatakse üheksandast ruudust);

· uue lehekülje algusesse jäetakse 2-3 tühja ruudurida;

· pealkirjale tõmmatakse joonlaua abil alla joon;

· kuupäev kirjutatakse pealkirjaga samale reale välimise äärejoone taha (Näiteks:

01.09.);

· pealkirja ja ülesande vahele jäetakse 1-2 ruudurida;

· ülesannete vahele jäetakse 2-3 ruudurida;

· tulpade vahele jäetakse 2-4 ruutu;

· joonised tehakse vihikusse hariliku pliiatsi ja joonlauaga.