Vihik on õpilasele
teadmiste andmise, kinnitamise ja nende kontrollimise igapäevaseks
töövahendiks. Vihikul
peab olema esikaanel selge pealdis.
(Vihiku nimetus)
Põltsamaa ÜG
5. c klass
Maiu Usin
2013/14. õa (kui on ruumi)
JOONELINE VIHIK
5. - 6.
klass - 23 joonega äärejoontega vihikud või kaustikud.
Nõuded joonelisele vihikule:
· vihik on joonitud;
· uues vihikus alustatakse
kirjutamist neljandalt joonelt;
· uuelt leheküljelt
alustatakse tööd esimeses joonevahes;
· pealkirjadele tõmmatakse
joonlaua abil alla joon;
· alapealkiri kirjutatakse
vahetult pealkirjale järgnevale joonele;
· pealkirja ja töö vahele
jäetakse 1 tühi joonerida;
· pealkirja ei jäeta üksi
lehekülje lõppu;
· pealkirja lõppu punkti
ei kirjutata;
· kuupäev kirjutatakse
pealkirjaga samale joonele välimise äärejoone taha;
· iga uue töö kirjutamist
alustatakse taandreaga;
· kahe töö vahele jäetakse
2 joonerida.
RUUDULINE VIHIK
Nõuded ruudulisele vihikule:
· vihik on joonitud;
· vihiku esimese lehe
ülemisest äärest jäetakse vabaks 8 ruudurida (kirjutamist
alustatakse üheksandast
ruudust);
· uue lehekülje algusesse
jäetakse 2-3 tühja ruudurida;
· pealkirjale tõmmatakse
joonlaua abil alla joon;
· kuupäev kirjutatakse
pealkirjaga samale reale välimise äärejoone taha (Näiteks:
01.09.);
· pealkirja ja ülesande
vahele jäetakse 1-2 ruudurida;
· ülesannete vahele
jäetakse 2-3 ruudurida;
· tulpade vahele jäetakse
2-4 ruutu;
· joonised tehakse
vihikusse hariliku pliiatsi ja joonlauaga.
